Pärast imeliselt edukaid missioone Marsile, Veenusele ja Titaanile kavatseb Euroopa uurida Merkuuri, Päikesele kõige lähemal asuvat planeeti.
BepiColombo, mis on saanud nime kuulsalt Itaalia matemaatikult, kes uuris parimat lennutrajektoori Merkuuri juurde, saab olema üks kõige keerulisemaid kosmosemissioone, mis kunagi läbi viidud on. Päikesesüsteemi väikseima planeedi suunas saadetakse teele kolm moodulit – Euroopa orbiter, Jaapani orbiter ja tõukejõu moodul, mis viib need kaks kosmoselaeva Merkuurile.
Miks Merkuurile minna? Seni on seda planeeti külastanud vaid kaks kosmoselaeva ja suur osa selle pinnast on veel põhjalikult uurimata. BepiColombo peab veel paljudele küsimustele vastuseid leidma. Näiteks: miks koosneb Merkuur peamiselt rauast? Miks on sellel magnetväli? Kas selle pooluste lähedal asuvates külmades, varjulistes kraatrites leidub veejääd?
ESA Merkuuri planeedi orbitaalaparaat kannab pardal 11 mõõteriista. Need kaardistavad polaarorbiidilt planeedi pinda, uurivad selle sisemuse olemust, mõõdavad kivimite koostist ja uurivad planeedi õhukest atmosfääri. Teine kosmoselaev, Jaapani Merkuuri magnetosfääri orbitaalaparaat, kannab pardal viit mõõteriista, millega uuritakse planeedi magnetvälja.
BepiColombo on esimene missioon sellele salapärasele planeedile, mis koosneb kahest orbitaalsõidukist. Stardi on kavandatud 2016. aasta juuliks. Pärast pikka ja keerulist teekonda Päikesesüsteemi sisemiste osade kaudu jõuab BepiColombo Merkuurile 2024. aastal.
