Kas oled kunagi mõelnud, kas meie Päikesesüsteemis on mujal elu olemas? Paljud teadlased arvavad, et Marsil võiksid elada lihtsad mikroobid – sellised olendid, mida näha saab vaid mikroskoobi abil. Nende leidmine oleks üks kõigi aegade tähtsamaid avastusi, ja ESA ExoMars-missioon kavatseb seda proovida!
ExoMarsi missiooni esimene osa käivitatakse 2016. aasta märtsis. Kosmoselaev nimega Trace Gas Orbiter hakkab tiirlema Marsi ümber ja otsima kemikaale, mida võivad olla tootnud eluvormid. Need annavad olulisi vihjeid selle kohta, kus võiks elu leiduda.
Samal ajal sööstab väike sond nimega Schiaparelli Marsi pinnale ja püüab seal ohutult maanduda. Schiaparelli on varustatud andurite ja seadmetega, mis võimaldavad missiooni teadlastel hoolikalt uurida maandumise iga hetke. See aitab inseneridel järgmise põlvkonna Marsi maandumismooduleid veelgi paremaks muuta!
ExoMarsi missiooni teine osa käivitatakse 2018. aastal. Kõrgtehnoloogiline robot nimega ExoMars Rover kasutab Schiaparelli sondilt saadud kogemusi, et ohutult planeedi pinnale maanduda. Seejärel hakkab ExoMars Rover otsima piirkondi, kus võiksid elada võõrad organismid.
Üks ExoMarsi roveri tõeliselt erakordseid omadusi on see, et ta suudab oma uurimistöö käigus puurida kaks meetrit pinnast sügavamale. See on piisavalt sügav, et elu oleks kaitstud planeedi pinnale langeva surmava kiirguse eest. Ükski teine missioon pole seda suutnud teha! ExoMars-rover saadab oma andmed Trace Gas Orbiterile, mis edastab need seejärel edasi põnevil teadlastele Maal.
Paljud inimesed on ExoMarsi missiooni üle väga põnevil, sest see annab meile seni parima võimaluse leida elu Marsil… kui seal seda üldse on. Selle selgumiseks ei pea me enam kaua ootama!
Huvitav fakt: ExoMarsi missiooni elluviimiseks tegi ESA koostööd Venemaa Föderaalse Kosmoseagentuuri (Roscosmos)ga.
