27. detsembril 2006 algas meie Päikesesüsteemist kaugel asuvate planeetide otsingute uus ajastu, kui orbiidile viidi Euroopa kosmoselaev COROT. Uue versiooni „Sojuz“-raketiga orbiidile viidud COROT startis Baikonuri kosmodroomilt Kasahstanis kell 15:23 Kesk-Euroopa aja järgi. 50 minutit hiljem viidi 630 kg kaaluv satelliit täiuslikule polaarorbiidile, 900 km kõrgusele Maa kohal.
Sellest ajast peale on COROTi 30 cm teleskoopi ja ülitundlikku kaamerat kasutatud ‘tähemaavärinate’ uurimiseks ja uute maailmade otsimiseks. Kosmoselaev teeb seda, kogudes 120 000 tähe nõrka valgust ja suunates selle spetsiaalsesse kaheosalisesse kaamerasse.
Pool kaamerast on mõeldud kaugete planeetide avastamiseks. Selleks registreeritakse tähe heleduse väikesi langusi, kui planeet liigub tähe eest läbi. Paljud COROTi avastatud objektid on nn ‘kuumad Jupiterid’ – hiidplaneedid, mis asuvad oma tähtedele väga lähedal. Siiski on ta avastanud ka väikese arvu ‘super-Maasid’. Need kivised maailmad on vaid mõned korrad Maast suuremad. COROT-7b – mille läbimõõt on vähem kui kaks korda suurem Maa omast – oli seni avastatud väikseim eksoplaneet.
Kaamera teine pool suudab tuvastada tähe valgusvoo pisimaid muutusi, mille põhjustavad tähe pinnal levivad helilained. Need on sarnased Maa maavärinailainetega ja võimaldavad teadlastel saada palju teavet iga tähe sisemiste tingimuste kohta. Sarnaseid uuringuid Päikese kohta on juba tehtud ESA kosmosesondi SOHO abil.
