1986. aasta märtsis lendas ESA kosmoselaev Giotto Halley komeedi tuumast 600 km kaugusele. See saatis tagasi esimesed lähivõtted komeedi jäisest südamest. Nüüd on teine ESA kosmoselaev nimega „Rosetta“ teel komeedi poole. „Rosetta“ on kõige keerukam kosmosemissioon, mida Euroopa on kunagi läbi viinud.
3-tonnine kosmoselaev kannab pardal 11 katset ja maandumismoodulit, millel on veel 9 katset. Selle energiaallikaks on kaks hiiglaslikku päikesepaneeli, mõlemad 14 meetri pikkused.
2. märtsil 2004. aastal teele saadetud Rosetta jõuab komeedini Tšürjumov-Gerasimenko 10 aasta pärast. Selle kaudne marsruut hõlmab kolme möödalendu Maa ja ühe Marsi juurest. Rosetta liigub ka sisse ja välja Marsi ja Jupiteri vahel asuvast peamisest asteroidi vööst. See võimaldab tal teha lähivõtteid kahest asteroidist, Steinsist ja Lutetia'st.
Komeedi lähedale jõudes aeglustab Rosetta oma liikumist ja muudab trajektoori nii, et satub orbiidile vaid mõne kilomeetri kõrgusele tahke tuuma kohal.
Kui komeet on kaardistatud, vabastab Rosetta oma maandumismooduli (nimega Philae). See kinnitub komeedi tuuma külge ja saadab tagasi esimesed pildid komeedi pinnalt.
Seal üleval jälgib orbiter komeeti, kui see kihutab Päikesesüsteemi sisemise osa suunas. Selle 18 kuu pikkuse jälituse jooksul muutuvad komeedi jääd gaasiks, paisates kosmosesse materjalijugasid. Rosetta näitab meile esimest korda neid dramaatilisi muutusi, mis toimuvad, kui Päike soojendab seda kosmoses asuvat jäämäge.
