Põhja- ja Lõunapoolusel on püsivad jääkatteid olnud juba miljoneid aastaid. Kuid maailma tipus toimuvad praegu dramaatilised muutused. Uued satelliituuringud näitavad, et Arktika merejää on hõrenenud ja lagunenud.
23.–25. augustil 2006. aastal tehtud piltidel on esmakordselt näha püsiva merejää dramaatilisi avausi. Need ulatuvad Svalbardi saarelt üle Venemaa Arktika kuni Põhjapooluseni – see ala on suurem kui Briti saared.
ESA satelliidi Envisat radarpildidel on jääaugud kujutatud tumedate hallide ja mustade aladena. Satelliit Aqua näitab purunenud jääalasid kollase, oranži ja rohelise värviga. Kokku purunes augustikuiste tormide tagajärjel umbes 5–10 protsenti (kuni kümnendik) suve üle elanud jääst.
“See olukord ei sarnane millegagi, mida on varasemate rekordiliselt vähese jääga hooaegade jooksul täheldatud,” ütles ESA ookeanide ja jää osakonna töötaja Mark Drinkwater.
Drinkwateri sõnul võis jääkatte tükeldumine olla nii ulatuslik, et laev oleks võinud kergesti purjetada Siberist Põhjanapani – mis oleks tavaliselt võimatu. Alles viimaste nädalate jooksul on meri hakanud uuesti jäätuma.
Viimase 25 aasta jooksul on satelliidid täheldanud, et suvise sulamisperioodi jooksul on Arktika jääpind üha enam kahanenud. 1980. aastate alguses hõlmas hilissuve jääpind umbes 8 miljonit ruutkilomeetrit. Eelmisel aastal oli see pindala vähem kui 5,5 miljonit ruutkilomeetrit. Neid muutusi peetakse üldiselt globaalse soojenemise tagajärjeks.
