18 kuud tagasi olid teadlased meeleheitel, kui kliimamuutuste kohta olulisi andmeid edastama pidanud satelliit läks kaduma stardi ebaõnnestumise tõttu. Siiski otsustas ESA kiiresti CryoSati uuesti ehitada ja missioon on nüüd taastumise teel. Tõepoolest, kui CryoSat-2 2009. aastal õhku tõuseb, on see veelgi võimekam kui oma eelkäija.
CryoSat-2 suurim eelis on võime mõõta jääkatte paksuse muutusi nii maismaal kui ka merel. Selle põhiradar ja selle identne varuradar suudavad uurida Maa jääkilpe ja liustikke igasugustes ilmastikutingimustes, nii päeval kui öösel.
Stardi ettevalmistamiseks on Arktikas käimas mitmed välikatsed. Üks neist on „Arctic Arc Expedition”, mis on osa Rahvusvahelisest polaaraastast. Ekspeditsiooni kaks Belgia maadeavastajat, Alain Hubert ja Dixie Dansercoer, on just asunud teele, et läbida 110 päeva kestev kurnav rännak üle jäise looduse.
Igaüks tõmbab endaga kaasa 130 kg kaaluvat kelku, millel on varud ja varustus, ning need kaks julget maadeavastajat ‘kõnnivad’ üle maailma katuse, alates ühest Siberi saarest kuni Lõuna-Gröönimaani. Teel hoiavad nad hoolikalt arvestust lume sügavuse üle. Sellised mõõtmised on äärmiselt kasulikud, et kontrollida meetodit, mida kasutatakse CryoSati radarmõõtmiste teisendamiseks täpseteks jääpaksuse andmeteks.
Teadlased suunduvad aprilli keskel ka Svalbardi jääga kaetud saartele. Nende lume- ja jäämõõtmisi võrreldakse andmetega, mis saadetakse tagasi lennukilt, mille pardal on CryoSati radari seadme koopia.
