Marsi peetakse sageli kõrbetega kaetud kuivaks planeediks. Siiski on Punasel Planeedil, nagu Maalgi, kaks suurt jääkatet põhja- ja lõunapoolusel. Kui inimesed peaksid kunagi Marsil elama hakkama, on oluline teada, kui palju külmunud vett neis jääkilpides on. Just seda ongi avastamas ESA Mars Expressi orbitaalaparaadi MARSIS-seade.
Lõunapoolse jääkatte paksuse mõõtmiseks saadab radar seadmestik pinnale nähtamatuid signaale ja salvestab neile järgnevad kaja. Sel viisil suudab radar ‘näha’ läbi kihtide kuni jää põhja. Polaari katvatest jää- ja tolmukihidest on tehtud üle 300 sellist ‘lõiget’.
Nüüd teame, et lõunapoolne jääkilp on kuni 3,7 km paks. Kui kogu jää sulaks, kataks kogu planeeti umbes 11 meetri sügavune ookean. Hoolimata selle tohutu jääkilbi raskusest ei ole jää all olev kivim alla surutud – see on tõendiks, et see on jäigem kui Maa koorik.
Põhjapooluse jääkatte käimasolevad radaruuringud on näidanud, et selle paksus on umbes 1,8 km. Mõlema pooluse õhukesed veejää- ja tolmukihid tunduvad olevat tingitud hooajalistest ja pikaajalistest kliimamuutustest. Kuigi polaarjäämütsid hoiavad endas enamikku tänapäeva Marsi teadaolevast veest, võisid planeedi teised kohad kauges minevikus olla piisavalt niisked, et toetada elu tekkimist.
