Kõrgtehnoloogiline ‘elektrooniline nina’ süsteem, mis töötati algselt välja kosmosjaamade õhukvaliteedi jälgimiseks, kasutatakse nüüd inimelude päästmiseks Maal. Süsteemi kasutati edukalt kahel ESA missioonil Mir-kosmosejaama juurde aastatel 1995 ja 1997. See tõestas oma väärtust, kui ‘haistis’ pardal potentsiaalselt surmava tulekahju varajasi märke.
Elektroonilisel ninale on kolm osa. Kõrgtehnoloogiline andur tuvastab õhus olevad ebatavaliste ainete väikesed kogused. Mikrokiip tuvastab need saasteained. Seejärel saadab tarkvarapõhine töötlemissüsteem häire, kui need osutuvad kahjulikuks.
Viimastel aastatel on Saksamaa ja Rootsi insenerid ESA toetusel välja töötanud selle süsteemi tööstuslikuks kasutamiseks. Selle tulemusena on süsteem võetud kasutusele tulekahjude varajase avastamise süsteemina Stockholmi metroos. Elektrooniline nina suudab tuvastada esimesi suitsumärke linna 56 metroojaamas ja 60 km pikkustes tunnelites ning niiskus ja peen tolm mõjutavad seda palju vähem kui varasemaid avastamissüsteeme.
Süsteem on tõestanud oma väärtust ka haiglakasvude varajase hoiatussüsteemina. Viiruste ja nakkuste varajane avastamine on eluliselt tähtis elundisiirdatud patsientide või intensiivravi osakonnas viibivate patsientide elu päästmisel. Õhus leiduvad bakterid ja seened kujutavad endast suurt nakkusriski ka kunstlikult hingavatele patsientidele. Nende õhus levivate mikroobide tuvastamise abil hõlbustab elektrooniline nina õige ravimi väljakirjutamist ja on oluline abivahend nakkuste vastu võitlemisel.
