Kas soovid teada, kas su piknikul hakkab sadama või on su päevareisil päikeseline ilm? Tänapäeval on seda lihtne teada saada, vaadates satelliidipilte televisioonis või internetis.
Veel vaid mõned aastakümned tagasi olid ilmaprognoosid palju ebakindlamad. Üks probleemidest oli see, et ilmavaatlusjaamad olid paigaldatud vaid mõnedesse kohtadesse. Kõikjal mujal olid ilmastikutingimused peaaegu täielik mõistatus.
Tänapäeval katavad satelliidid kogu Maa. Iga pilvesüsteemi ja tormi tekkimist ja muutumist on võimalik jälgida.
Esimene ilmasatelliit TIROS (Television and InfraRed Observation Satellite) lasti orbiidile 1. aprillil 1960. Sellel oli kaks telekaamerat, mis edastasid maapinnale teralisi pilte.
Tänapäeva ilmasatelliidid on suuremad ja palju arenenumad. Need pakuvad prognoosijatele äärmiselt üksikasjalikke pilte ja muud kasulikku teavet atmosfääri ja ookeanide kohta, mis aitab neil oma prognoose täpsustada. Mõned ilmasatelliidid tiirlevad alati Maa pinna sama osa kohal. Nad asuvad geostatsionaarsel orbiidil, 36 000 km kõrgusel ekvaatori kohal.
Teised tiirlevad ümber Maa põhjapooluselt lõunapooluseni ja tagasi. Nad liiguvad palju lähemal maapinnale (mõned isegi 800 km kõrgusel) ning pakuvad väga üksikasjalikke lähivõtteid ilmastikunähtustest kogu maailmas.
