Kuu on looduslik objekt, mis tiirleb planeedi ümber. Teadlased nimetavad neid tavaliselt planeetide satelliitideks (inimese loodud satelliite nimetatakse mõnikord kunstkuudeks). Meie Päikesesüsteemis on umbes 170 kuud. Enamik neist tiirleb gaasihiidude Jupiteri ja Saturni ümber. Väikestel planeetidel on tavaliselt vähe kuusid: Marsil on kaks, Maal on üks, samas kui Veenusel ja Merkuuril pole ühtegi.
Maakera Kuu on planeediga võrreldes ebatavaliselt suur. Enamik kuusid jääb oma lähedal asuva planeedi kõrval väikeseks. Siiski on mõned Jupiteri ja Saturni kuud palju suuremad kui meie Kuu. Ganymede ja Titan on suuremad kui planeet Merkuur.
Nende väike suurus tähendab, et peaaegu kõik kuud ei suuda atmosfääri kinni hoida. Nende nõrk gravitatsioon võimaldab gaasidel kosmosesse põgeneda. Erandiks on Titan, Saturni süsteemi suurim kuu. Titanil on paksem ja tihedam atmosfäär kui Maal. Mõlema atmosfääri peamine gaas on lämmastik, kuid Titanil puudub hapnik ja seal ei ole elu. Selle pinda varjab oranž udu. Mõned teadlased peavad Titani sügavas külmas olevaks primitiivseks Maaks.
Arvatakse, et mõned satelliidid, sealhulgas meie Kuu, tekkisid Päikesesüsteemi ajaloo alguses toimunud tohutute kokkupõrgete käigus. Kuu moodustus Maa orbiidile jäänud rusupilvest. Teised võisid tekkida gaasi- ja tolmupilvest, mis ümbritses hiidplaneete, kui need materjali enda poole tõmbasid. Enamik väiksemaid kuusid on komeedid või asteroidid, mis jäid kinni, kui nad liikusid liiga lähedalt suure planeedi juurest mööda.
