Rahvusvaheline kosmosejaam tähistab täna oma sünnipäeva – 15 aastat pärast esimese mooduli orbiidile saatmist 1998. aastal.
Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on teaduse ajaloos suurim koostööprojekt, milles osalevad viis kosmoseagentuuri: NASA, ESA, Roskosmos, Kanada Kosmoseagentuur ja Jaapani Kosmoseuuringute Agentuur.
Jaama esimene moodul, „Zarya”, viidi orbiidile 20. novembril 1998 Venemaa Proton-raketiga. Kolm nädalat hiljem toimetas kosmosesüstik kohale jaama teise mooduli „Unity”, mis seejärel ühendati „Zaryaga”.
Peaaegu kaks aastat hiljem saabus ISS-ile esimene jaamale elama asunud meeskond – Ekspeditsioon 1. Sellest ajast alates on jaam olnud pidevalt asustatud juba 13 aastat – see on pikim katkematu inimese viibimine kosmoses ja ainus alaline kaalutuslabor!
Jaam on laienenud, kui 2007. aastal lisati sellele Itaalias valmistatud Harmony-moodul ning 2008. aastal ESA Columbus-labor ja Jaapani Kibo-laborid.
Alates sellest, kui Columbus viis aastat tagasi jaamaga ühendati, on läbi viidud üle 110 ESA juhitud eksperimenti, milles on osalenud umbes 500 teadlast ning mis hõlmavad vedelike füüsikat, materjaliteadust, kiirgusfüüsikat, Päikest, inimkeha, bioloogiat ja astrobioloogiat.
ESA on saatnud rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) neli ATV-d, mis on täis varusid ja katseid. Viies, „Georges Lemaître”, peaks startima järgmisel aastal.
Arvestades ka praegust ekspeditsiooni 38 meeskonda, on 211 inimest külastanud ja töötanud jaamas enam kui 352 kosmoselennu raames. Euroopa astronaudid Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Belgiast, Madalmaadest, Hispaaniast ja Rootsist on ühinenud venelaste, ameeriklaste, kanadalaste, jaapanlaste ja teistega, et avardada inimkonna uurimispiire.
Rahvusvahelisel kosmosejaamal (ISS) läbiviidavad tegevused parandavad elukvaliteeti Maal, suurendades meie teaduslikke teadmisi tänu kosmoses läbiviidavatele uuringutele.
