ESA komeedijahtija Rosetta suundub pimekohtingule asteroidi Lutetia juurde. Nagu paljudel esimestel kohtingutel, kohtub Rosetta Lutetia’ga laupäeva õhtul. Siiski ei tea veel keegi, kuidas Lutetia lähedalt välja näeb. On tõenäoline, et Lutetia pind on väga iidne ja kraatritega kaetud, kuna asteroidid on planeetide tekkimisel järele jäänud kivikillud.
Selle salapärase peamise asteroidi vöö liikme kohta, mis tiirleb Päikese ümber Marsi ja Jupiteri vahel, on teada vähe. Siiski on Lutetia kindlasti suurim asteroid, mida kosmoselaev on seni külastanud. Esialgu arvatati, et selle läbimõõt on umbes 95 km, kuid see on vaid veidi elliptiline (munakujuline). Hiljutisemad hinnangud viitavad sellele, et see võib olla palju piklikum ja kuni 134 km lai. Selle heleduse pidevad muutused näitavad selgelt, et Lutetia pöörleb ja selle pind on ebatasane.
Teine mõistatus puudutab asteroidi koostist. Enamik mõõtmisi viitab sellele, et tegemist on ‘C-tüüpi’ asteroidiga, mis sisaldab süsinikuühendeid. Mõned uuringud viitavad aga sellele, et tegemist võib olla metallirikka ‘M-tüüpi’ asteroidiga.
Vastused kõigile neile küsimustele saame siis, kui Rosetta 10. juulil läheneb kosmosekivile 3 200 km kaugusele. Maapealsed juhtijad täpsustavad hoolikalt kosmoselaeva trajektoori, et see suudaks saata tagasi umbes kaks tundi üksikasjalikke pilte. Kosmoselaev hakkab andmeid kohe Maale edastama ja esimesed pildid avaldatakse sama õhtu hiljem. Seejärel suundub Rosetta järgmise kohtumise poole – seekord komeediga Tšurjumov-Gerasimenko –, mille põnev kohtumine on oodata 2014. aastal.
