Ilm võib ootamatult halveneda, seetõttu on äärmiselt oluline, et ilmateadlased saaksid kosmosest pidevalt värsket teavet.
Iga 15 minuti järel, nii päeval kui öösel, saadab Euroopa satelliit Meteosat-9 ilmapilte peaaegu kolmandikust maailmast. Lääne-Aafrika kohal 36 000 km kõrgusel asuv satelliit jälgib kogu aeg sama piirkonda. Läheduses ootab alati varusatelliit, mis võtab ülesanded üle, kui peaks tekkima probleem.
Visuaalsed, infrapuna- (soojus-), veeauru- ja muud olulised andmed edastatakse Meteosat-satelliitide operaatorile Eumetsatile. Toorandmed töödeldakse Saksamaal Darmstadtis ja saadetakse seejärel kasutajatele.
Alates 2006. aasta oktoobrist on ilmastikuandmeid edastanud ka Euroopa satelliit MetOp-A. Selle polaarorbiidil tiirleva satelliidi andmed edastatakse Norra Spitsbergeni saarel asuva maapealse jaama kaudu. Samuti saadetakse kohalikele kasutajatele pidevalt pilte ja teavet atmosfääri ja ookeanide kohta.
Euroopa satelliidid on osa ülemaailmsest ilmaseire süsteemist. Paljud erinevad riigid jagavad oma satelliitidelt saadud teavet.
Meteosat-satelliidid on aidanud Euroopa partnereid ka muul viisil. Kui 1991. aastal läks üks Ameerika satelliit rikki, ületas Meteosat-3 Atlandi ookeani, et selle ülesanded üle võtta.
1998. aastal viidi Meteosat-5 üle India ookeani kohale. Rahvusvahelise eksperimendi raames aitas see satelliit jälgida seda piirkonda, mis on tuntud oma mussoonide poolest.
