Mitmes mõttes on Mars kõigist planeetidest Maale kõige sarnasem. Külastaja märkaks, et päev Marsil on vaid veidi pikem kui Maal. Mars on ka umbes sama palju kaldu kui Maa, mistõttu on seal aastaajad.
Nii Marsil kui ka Maal on valged polaarjäämütsid. Marsi polaarjäämütsid on palju väiksemad ja õhemad, mistõttu nad kasvavad talvel kiiresti ja suvel peaaegu kaovad. Need on palju külmemad kui Maa polaarjäämütsid, mistõttu sisaldavad nad lisaks veejääle ka külmutatud süsinikdioksiidi (nn ‘kuivjää’, mida kasutatakse lavashow’des udu tekitamiseks).
Marss on praegu jääaja keskel, mistõttu ei saa selle pinnal hetkel vedelat vett esineda. Siiski näib, et minevikus oli see planeet soojem ja niiskem.
Kosmoselaevade piltidel on näha looklevaid kanaleid, mis meenutavad kuivanud jõgede sängi. Need viitavad sellele, et kunagi voolas pinnal tohutuid veekoguseid – tõenäoliselt sulava jää toel. Võib-olla on seal isegi sadanud vihma ja lund. Paljud neist kanalitest näivad olevat täitnud suuri kraatreid või voolanud välja põhjaosa tasandikele. Mõned teadlased usuvad, et Marsi põhjapoolset poolt kattis kunagi suur ookean.
Kuhu vesi kadus? Osa sellest on võib-olla kosmosesse pääsenud. Ülejäänu on maapinnas külmunud.
