Maa on meie Päikesesüsteemi neljast kivist planeedist suurim. Oma suurusele on see väga raske. Selle keskmes asub suur, rauda sisaldav tuum, kus temperatuur ulatub 6000 kraadini Celsiuse järgi – see on sama kuum kui Päikese pind.
Planeedi pöörlemisel keerleb vedel välimine tuum, toimides nagu jalgratta dünamo. See dünamo paneb Maa käituma nagu tugev magnet.
Moodustades planeedi ümber nähtamatu mullikese, toimib Maa magnetväli kilbina. See kaitseb planeeti enamiku kiirete osakeste eest, mida päikesetormid kosmosesse paiskavad. Mõnikord tungivad osakesed läbi selle barjääri magnetpooluste lähedal. Selle tulemuseks on Maa virmalised – mida tuntakse üldiselt kui põhjapoolset ja lõunapoolset virmalist.
Maapinda kaitseb ka paks atmosfäär. See blokeerib suurema osa kosmosest tulevast kahjulikust kiirgusest. Samuti põhjustab see väikeste sissetungivate objektide põlemise, mis on nähtavad langevate tähtedena. Ainult suuremad meteoriidid ja komeedid jõuavad maapinnale ja plahvatavad, jättes maha suuri kraatreid.
Erinevalt Kuust ja teistest kivistest planeetidest on Maal tänapäeval vähe kokkupõrkekraatreid. Enamik neist on voolava vee, tuule ja jää mõjul kulunud või täitunud.
