Alates käivitamisest 2010. aasta aprillis on ESA kosmosesond CryoSat lennanud meie planeedi põhja- ja lõunapooluse kohal. Selle ülesanne on jälgida neid piirkondi katva jää paksuse muutusi.
Kolmeaastaste vaatluste järel on CryoSat kinnitanud, et Arktika jää (Põhjapoolus) maht väheneb. CryoSat on näidanud ka, et Lääne-Antarktika jääkilp (Lõunapoolus) kaotab igal aastal üle 150 kuupkilomeetri jääd. See vastab 1 km laiale, 1 km paksule ja 150 km pikale jääplaadile!
Maakera polaarpiirkondi katvad tohutud jääkilbid ei ole püsivad. Need kasvavad külmemate perioodide, nn jääaegade ajal, ning kahanevad, kui temperatuur tõuseb või kohalikud tingimused muutuvad. Isegi peaaegu 3 km paksune Antarktika jääkilp võib sellest mõjutatud olla.
Lääne-Antarktikas toimub praegu kiire jääkaotus. CryoSat on näidanud, et suurem osa sellest toimub Amundseni merre suubuvates liustikes. Jää õhenemise kiirus tõuseb 4–8 meetrini aastas kohtades, kus Pine Islandi, Thwaites’i ja Smithi liustikud lahkuvad maismaast ja hakkavad ookeani peal ujuma.
Arvati, et Lääne-Antarktika jää sulamine põhjustas aastatel 2005–2010 ülemaailmset merepinna tõusu 0,28 mm aastas. CryoSati uued tulemused viitavad aga sellele, et selle piirkonna panus merepinna tõusu on veelgi suurem! See võib olla tingitud kas sellest, et jää õheneb kiiremini, kui teadlased varem arvasid, või sellest, et CryoSat annab teistest satelliitidest täpsema ülevaate!
