Alates tegevuse alustamisest 1996. aastal on ESA/NASA kosmoselaev SOHO pidevalt jälginud tohutut, kuuma Päikest. Üht selle instrumenti, nimega LASCO, kasutatakse Päikese välisatmosfääri (korona) vaatlemiseks. Kuid terava silmaga LASCO-kaamera on näidanud ka imelist võimet leida väikeseid musti jääkamakaid, mida me nimetame komeetideks. 2010. aasta septembriks oli SOHO avastanud üle 1900 komeedi – rohkem kui kõik teised komeetide avastajad kokku. Mitte paha saavutus kosmoselaeva kohta, mis oli mõeldud meie lähima tähe uurimiseks.
Komeedid on jää- ja tolmukogumid – planeetide tekkimise ‘jäägid’ 4,5 miljardit aastat tagasi. Kõik komeedid tiirlevad ümber Päikese ja paljud neist on Päikesele lähedalt mööduvad komeedid, mis liiguvad väga lähedalt selle kõrvetava pinna juurest mööda. Mõned Päikese ümber tiirlevad komeedid paistavad SOHO piltidel väikeste punktidena või triipudena – kuigi mitte kõik neist ei jää tulise läbimise järel ellu. Paljud neist aurustuvad või kukuvad tähe sisse.
Umbes 85% SOHO avastustest on tükid kunagisest suurepärasest komeedist, mis lagunes tükkideks, kui see tõenäoliselt mitu sajandit tagasi surmavas languses Päikese ümber purunes.
Komeetide jälgimisel on SOHO-l teiste ees üks suur eelis: selle asukoht Päikese ja Maa vahel. Päikese pimestavat valgust varjates suudab LASCO näha piirkondi, mis muidu oleksid nähtavad vaid täieliku päikesevarjutuse ajal.
Loomulikult ei tee LASCO ise avastusi. See ülesanne lasub kõrge kvalifikatsiooniga vabatahtlike rühmal, kes vaatavad pildid läbi niipea, kui need on alla laaditud. Pärast seda, kui SOHO on need Maale edastanud, võivad pildid olla Internetis ja analüüsimiseks valmis juba 15 minutit pärast nende tegemist.
