Pärast 10 pikka aastat kestnud reisi, mille jooksul läbiti üle poole Päikesesüsteemi pikkusest ja tiirutati Päikese ümber viis korda, on kosmoselaev Rosetta lõpuks jõudnud oma sihtkohta: komeet 67P/Tšürjomov–Gerasimenko!
Rosetta tiirleb praegu 100 km kõrgusel komeedi pinnast ja saadab Maale andmeid oma uue sõbra kohta. Järgmise paari nädala jooksul on Rosetta peamine ülesanne leida ideaalne maandumiskoht selle pardal olevale sondile nimega Philae (hääldatakse FEE-lay).
Kui kõik läheb hästi, saab Philae juba mõne kuu pärast esimeseks sondiks, mis on kunagi komeedi pinnale maandunud!
Kuid Rosetta teekond ei lõpe siin – veel mitu kuud liigub see väike kosmoselaev komeedi kõrval, kui see tiirleb ümber Päikese ja suundub taas Jupiteri poole.
Aasta pärast jõuab see paar oma Päikesesüsteemi-ringreisil Päikesele kõige lähemal asuvasse punkti – just seal hakkab komeet tõeliselt särama.
Komeedid on kosmilisest jääst ja kivist koosnevad kogu, mis tähendab, et kui komeet 67P liigub Päikesele lähemale, hakkab see sulama. Komeedilt aurustunud jää moodustab suurepärase saba, nagu need, mida meil on mõnikord õnn näha taevas liikumas.
Kahjuks ei ole komeet 67P meie öötaevas ilma võimsate teleskoopideta nähtav, isegi oma pimestava sabaga. Selle asemel pakub Rosetta meile midagi paremat – lähedalt vaadeldava pildi sellest, kuidas komeet muutub Päikese sära käes!
Huvitav fakt
Missioon on saanud nime Rosetta kivi järgi – iidse kivitaabli järgi, mis võimaldas meil dešifreerida Vana-Egiptuse hieroglüüfe. Nagu Rosetta kivi, muudab ka ESA Rosetta-missioon meie arusaama minevikust, paljastades saladused, mis peituvad objektides, mis on tekkinud meie Päikesesüsteemi tekkimise jääkidest: komeetides.
