ESA on tegelenud satelliitsidega juba 1970. aastatest alates. Juba 1980. aastal kasutati selle orbitaalset katsesatelliiti videolinkide loomiseks Saksamaa ja Ühendkuningriigi rühmade vahel. Samuti edastas see hädaabikõnesid pärast seda, kui tulekahju hävitas Lyoni maapealse süsteemi.
Varsti pärast seda tõi satelliit nimega Marecs kaasa läbimurde mobiilsides. Ebausaldusväärse lühilaine raadio asemel said inimesed kasutada satelliittelefone, et helistada laevalt maismaale.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel lasti orbiidile neli ECS-satelliiti. Igaüks neist suutis edastada 12 000 telefoniliini ja 10 telekanalit kogu Euroopas.
Edusammud satelliidilt katusele paigaldatud antennidele suunatud otsesaadete edastamisel saavutati 1989. aastal tänu ESA satelliidile Olympus. Olympust kasutati ka esimese andmeedastuse läbiviimiseks kahe satelliidi vahel.
Viimased läbimurded on saavutatud satelliidi Artemis abil. 30. novembril 2001 kasutati seda esimest korda piltide edastamiseks laserkiire abil. Täiuslikud pildid saadeti satelliidilt SPOT 4, mis tiirles 832 km kõrgusel, satelliidile Artemis, mis asus 31 000 km kõrgusel Maa kohal.
Täna kasutatakse Artemist piltide ja tohutute andmemahtude edastamiseks Envisatilt ESA keskusesse Rooma lähedal.
