Maa on ainus meile teadaolev planeet, mille pinnal leidub vedelat vett. Ookeanid katavad seitse kümnendikku planeedi pinnast. Siiski jäävad need paljuski saladuseks.
Ookeanid avaldavad suurt mõju ilmale ja atmosfäärile. Talvel toimivad nad soojusakudena ja suvel kliimaseadmetena.
Ookeanivoolud toimivad nagu hiiglaslikud konveierilindid, kandes soojust ekvaatorilt pooluste suunas. Kui Golfi hoovus kaoks, oleks Lääne-Euroopa talvel sama külm kui Kanada.
Ookeanides on rohkem elu kui kusagil mujal Maal. Isegi plankton, ookeani kõige pisemad elusolendid, neelavad tohutuid koguseid süsinikdioksiidi. Siiski on nafta ja mürgiste jäätmete merre laskmine suur probleem.
Satelliidid sobivad suurepäraselt avarate merede uurimiseks ja kaardistamiseks. Kosmosest töötav radar suudab tuvastada meres asuvaid “kõrgendikke” ja “orgusid”. Samuti saab teada laine suuruse, tuule kiiruse ja suuna. Laevadele on talvel väga kasulikud pildid tormidest, ohtlikest jäämägedest ja merejäälaikudest.
