2010. aastal Islandil toimunud Eyjafjallajökulli vulkaani purskamine näitas meile, et vulkaanipursked võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, mis mõjutavad tuhandeid inimesi. Seetõttu on vulkaane jälgivad satelliidid äärmiselt olulised.
Kahjuks ei jälgita enamikku maailma vulkaane eriti hästi, kui üldse! Ajakirjas „Science“ avaldatud uuring näitas, et maailma 440 aktiivse vulkaani hulgast on 384-l jälgimine väga piiratud või puudub üldse. Nendest vulkaanidest tuvastati 65 sellisena, mis kujutavad endast tõsist ohtu suurtele elanikkonnarühmadele.
Maavaatlussatelliidid, nagu näiteks ESA satelliit Envisat, suudavad interferomeetrilise sünteetilise apertuuriga radari (InSAR) abil tuvastada muutusi vulkaanidel, mida ei jälgita. InSAR on kaugseiremeetod, mille puhul võetakse samast piirkonnast kaks või enam radarpilti ja need ühendatakse. Seejärel saame näha, kas esimese ja teise pildi tegemise vahelisel ajal on pinnas muutunud. Need muutused on uuel kombineeritud pildil näha vikerkaarevärviliste mustritena.
Nende satelliidivaatluste tulemusena on selgunud, et paljud vulkaanid, mida varem peeti uinuvateks, näitavad nüüd aktiivsuse märke.
Uued Sentinel-satelliidid hakkavad eeldatavasti järgmise 20 aasta jooksul iga kuue päeva tagant koguma andmeid kõigi maismaamassiivide, sealhulgas vulkaanide kohta. Esimene neist satelliitidest lastakse orbiidile järgmisel aastal, 2013. aastal. See aitab jälgida paljusid vulkaane üle kogu maailma.
Satelliitide abil püüavad teadlased aru saada, millal vulkaaniline aktiivsus viib purseteni. Satelliidiandmed võivad aidata riikidel koostada evakuatsiooniplaane vulkaanide ümbruses elavate inimeste jaoks, kelle elu võib olla ohus.
