12. aprilli 1961. aasta hommikul kell 10.55 triivis oranži lennukombinesooni ja valget kiivrit kandev mees suure langevarju all Maa poole. Tema maandumist Kesk-Venemaa rohustel tasandikel jälgisid vaid üks lehm ja kaks üllatunud talutöölist. Proua Anna Takhtarova astus võõra poole ja küsis kokutades: “Kas te tulite kosmosest?” Juri Gagarin vastas võidukalt: “Jah. Kas te usute seda või mitte, aga ma tõepoolest tulin!”
Noormees, kes sel päeval ajalugu kirjutas, sündis ühes külas Nõukogude Liidu lääneosas. Tema isa oli puusepp ja ajad olid rasked. Pärast seda, kui tema perekond kolis lähedal asuvasse linna, läks Juri ülikooli ja töötas metallitehases. Ta liitus ka lennuklubiga ja õppis lendama kerglennukitega. Varsti astus ta õhuväkke ja hakkas lendama reaktiivlennukitega. 1960. aasta kevadel võeti ta vastu 20-liikmelisse pilootide rühma, keda koolitati tulevasteks kosmonautideks.
Pärast aastapikkust intensiivset treeningut teatati 27-aastasele õhuväe leitnandile, et temast saab esimene inimene, kes lendab kosmosesse. Tõehetk saabus neli päeva hiljem, kui ta ronis kõrguvale raketile kinnitatud pallikujulisse “Vostok”-kapslisse. Pealtvaatajad hoidsid hinge kinni, kui mootorid süttisid ja raketi kadus idapoolse horisondi taha. „Ma näen Maad! See on nii ilus!“ hüüatas maailma esimene kosmosereisija.
78 minutit pärast starti käivitati „Vostoki“ mootorid ja kapsel suunati tagasi atmosfääri. Gagarin katapulteerus 6 km kõrgusel ja lõpetas oma uskumatu reisi laialivalguva langevarju all.
Noor kangelane sai maailmakuulsaks, kuid ta ei lennanud enam kunagi kosmosesse. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968, kui tema lennuk kukkus alla rutiinse treeninglennu ajal. Tema jälgedes on astunud üle 500 inimese paljudest riikidest. Viimane start Rahvusvahelisse Kosmosejaama toimus samalt stardirajalt, kust startis ka Gagarini kuulus lend. Raketi küljele oli maalitud pilt esimesest inimesest, kes tiirles ümber Maa.
