Iga kord, kui me välja hingame, paiskame süsinikdioksiidi atmosfääri. Süsinikdioksiid on üks näide kasvuhoonegaasist – gaasist, mis hoiab soojust kinni.
Viimase 100 aasta jooksul on süsinikdioksiidi kogus atmosfääris järjekindlalt kasvanud. Suurem osa sellest kasvust on tingitud inimtegevusest, näiteks nafta ja kivisöe põletamisest või metsade raadamisest.
Metsad eemaldavad õhust suures koguses süsinikdioksiidi. Siiski vabaneb see ladustatud süsinik atmosfääri, kui puid raiutakse või põletatakse.
Satelliidiandmed näitavad, et maailm näib soojenevat. Enamik teadlasi arvab, et globaalse soojenemise ja kasvuhoonegaaside taseme tõusu vahel on seos. Seda tuntakse üldiselt “kasvuhooneefektina”.
Sellised satelliidid nagu ESA satelliit Envisat aitavad meil saada rohkem teavet globaalsete kliimamuutuste kohta ja ennustada, mis juhtub tulevikus.
Mõned Envisati instrumendid koostavad igapäevaseid ülemaailmseid kaarte kasvuhoonegaaside, näiteks metaani (gaas, mida kasutatakse tavaliselt pliitides ja küttesüsteemides) kohta. Teised näitavad muutusi temperatuuri, lume, jää, järvede ja metsakatete osas.
Selline teave on hädavajalik, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute täitmine.
