Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on nagu saar, mida ümbritseb tühi meri. Ilma regulaarse varustusteeta Maalt oleksid selle meeskonnad nagu tänapäeva Robinson Crusoed – kodust kaugel mahajäetud.
Praegu ei saa astronaudid orbiidil ise toitu kasvatada. Nad sõltuvad värsketest varudest, mis saabuvad iga paari kuu tagant.
Veel hiljuti tarniti kogu meeskondadele vajalik toit, vesi, õhk ja varuosad Ameerika Ühendriikide kosmosesüstiku ja Venemaa mehitamata Progress-laevade abil. See muutus 2008. aastal, kui uus varustuslaev – ESA automatiseeritud ülekandelaev (ATV) – sooritas oma esmalennu. Kuulsa prantsuse ulmekirjaniku järgi „Jules Verne’iks” nimetatud ATV dokkis ISS-iga 3. aprillil. Kui selle missioon oli lõppenud, saadeti see atmosfääri ja põles ära 29. septembril.
Iga ATV lastakse õhku Euroopa Ariane-5 raketiga. Lend rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) kestab tavaliselt viis päeva.
20-tonnine ATV veab kuni 8 tonni varustust, kütust, katsevarustust ja meeskonnale mõeldud kingitusi. Kuue kuu jooksul, mil see on dokitud ISS-iga, saab selle mootorit käivitada, et tõsta jaama orbiiti. See hoiab ISS-i ohutus kõrgusel umbes 320 km, kaugel Maa atmosfääri kohal.
Kasutusaja lõppedes muutub ATV jäätmeveoautoks. Kuni 6,3 tonni prügi peale laaditud sõiduk saadetakse atmosfääri põlema.
