Orbiit on objekti liikumistee ümber teatud punkti kosmoses, näiteks Kuu liikumistee ümber Maa. Orbiite määrab gravitatsioon ning need on sageli ‘elliptilised’, st ovaalse kujuga.
Iga satelliit paigutatakse oma ülesande täitmiseks parimale orbiidile. Näiteks paigutatakse Maa vaatlemise satelliidid tavaliselt madalale (400–1 200 km) ringikujulisele orbiidile. See võimaldab neil tiirutada ümber Maa iga paari tunni järel ja saada planeedi pinnast üksikasjalikke pilte.
Nende satelliitide jaoks on parimaks orbiidiks “polaarne” orbiit, mis viib nad üle põhjapooluse ja lõunapooluse. Kui Maa nende all pöörleb, saavad satelliidid vaadata otse alla ja uurida kogu planeeti – riba haaval – mõne päeva jooksul.
Ilma- ja sidesatelliidid “hõljuvad” sageli 24 tundi ööpäevas sama Maa piirkonna kohal. See on võimalik tänu sellele, et need on paigutatud ringikujulistele orbiitidele umbes 36 000 km kõrgusele ekvaatori kohal. Sellel kõrgusel liiguvad nad sama kiirusega kui Maa pöörlemine, mistõttu vaatavad nad alati samadele kohtadele alla. Seda nimetatakse “geostatsionaarseks orbiidiks”. Mõned satelliidid – sealhulgas Rahvusvaheline Kosmosejaam – liiguvad madalatel orbiitidel, mis on ekvaatori suhtes kaldu (kallutatud).
Mitmed teaduslikud satelliidid, nagu ESA satelliidid „Cluster” ja „XMM-Newton”, liiguvad väga elliptilistel (munakujulistel) orbiitidel, mis viivad nad Maale lähedale ja seejärel kaugele eemale.
