Enamik kosmosesõidukeid paigutatakse Maa ümber tiirlevatele orbiitidele. Kuid see ei ole alati parim koht teaduslikele satelliitidele, mis uurivad kauget universumit.
Hubble’i kosmoseteleskoop liigub ringikujulisel orbiidil 600 km kõrgusel maapinnast, mille kaldenurk ekvaatori suhtes on 28,5 kraadi. Selline Maa orbiit hõlbustab observatooriumi remonti ja hooldust. Siiski varjavad Maa ja Kuu suure osa taevast.
Hubble’i asendaja, James Webbi kosmoseteleskoop, hakkab töötama palju kaugemal. See paigutatakse stabiilsele orbiidile nn L2 Lagrange’i punkti, mis asub 1,5 miljoni km kaugusel Maa ööpoolel.
L2 on üks Maa viiest Lagrange’i punktist. Nendes punktides tasakaalustavad Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõud üksteist, mistõttu on satelliiti lihtne samas asendis hoida.
Teised satelliidid, nagu ESA SOHO-observatoorium, peavad Päikest pidevalt jälgima. See kosmoselaev asub L1 Lagrange’i punktis, mis asub Maast 1,5 miljonit km Päikese suunas.
Kuna Maa ja Päikese gravitatsioonijõud tasakaalustuvad punktis L1, saab SOHO kogu aeg nende vahel hõljuda, ilma et see nõuaks palju kütust.
