1. märtsil 2007 asusid Alain Hubert ja Dixie Dansercoer teele märkimisväärsele ekspeditsioonile, mille eesmärk oli kõndida Siberist Gröönimaale. Kolm kuud hiljem, pärast paljusid ohte ja peaaegu katastroofe, on nende 2000 km pikkune rännak üle jäise looduse lõpule jõudmas tänu Envisatile, ESA orbiidil asuvale silmale taevas.
Esialgu läks kõik hästi, hoolimata äärmiselt karmidest, ohtlikest ja füüsiliselt rasketest tingimustest. Siis hakkas merejää ootamatult murduma, kui kaks Belgia maadeavastajat lähenesid Gröönimaa rannikule. Neil ei jäänud muud üle, kui proovida leida teed laia avamereala ümber.
Õnneks said nad toetuda kahele Envisati pardal olevale seadmele – igasuguste ilmastikutingimustega töötavale radarisensorile ja optilisele MERIS-seadmele. Uurides hoolikalt muutuvate jääolude satelliidipilte, suutis Leif Toudal Pedersen (Taani Riiklik Kosmosekeskus) aidata uurijatel vältida kiiresti lagunevat jäävälja.
Meeskond on nüüd stabiilsel jääl. Jäänud on vähem kui 50 km ja nad näevad eespool selgelt Gröönimaad. Julged maadeavastajad jõuavad eeldatavasti sel nädalal oma pika rännaku lõppu, mis hõlmab kogu Arktika basseinit.
Nende kurnav teekond üle jääga kaetud Põhja-Jäämere, mida tuntakse nimetusega „Arctic Arc Expedition”, on üks paljudest teaduslikest tegevustest, mis toimuvad Rahvusvahelise Polaaraasta raames. Kaks kogenud polaaruurijat olid eriti huvitatud lumekatte paksuse andmete kogumisest. Seda teavet kasutatakse ESA CryoSat-2 missiooni ettevalmistamiseks, mis peaks orbiidile jõudma 2009. aastal.
