Pärast pikka tööpäeva orbiidil pole midagi paremat kui hea ööuni! Kuid kosmoses on magamine veidi teistsugune. Seal pole üles ega alla ning kõik on kaalutu. Astronaudid saavad oma magamiskotid kinnitada seinale või lakke ning magada ükskõik kus, niikaua kui nad ei hõlju ringi ega põrka millegi vastu.
Rahvusvahelisel kosmosejaamal (ISS) magab enamik meeskonnaliikmetest oma väikestes kajutites. Kui neid ei jätku kõigile pardal olevatele inimestele, võib astronaut magada ühes ISS-i moodulitest. Ameeriklaste eluruumid on privaatsed, helisummutusega kabiinid, kus meeskonnaliige saab ka muusikat kuulata, sülearvutit kasutada ning isiklikke asju hoida suures sahtlis või kajuti seintele kinnitatud võrkudes. Kabiinis on ka lugemislamp, riiul ja laud.
On oluline, et magamisruumid oleksid hästi ventileeritud. Vastasel juhul võivad astronaudid ärgata hapnikupuuduses ja õhku ahmides, sest nende peade ümber on moodustunud mull nende enda väljahingatust süsinikdioksiidist.
Rahvusvahelisel kosmosejaamal (ISS) toimub 24 tunni jooksul 16 päikeseloojangut ja päikesetõusu, mistõttu pole lihtne aru saada, millal on aeg magama minna. Astronaudid töötavad ja magavad päevase ajakava järgi. Tavaliselt on neile iga missioonipäeva lõpus ette nähtud kaheksa tundi und. Magamise ajal võivad nad kanda silmakatteid või tõmmata akende ette rulood, et päikesevalgus sisse ei paistaks.
Kui on aeg ärgata, kasutab meeskond äratuskella või Maal asuvast missioonikeskusest edastatavat muusikat. Kosmoses viibimise põnevus ja liikumisest tingitud iiveldus võivad häirida astronautide une rütmi. Mõned astronaudid on rääkinud, et neil on olnud unenäod ja õudusunenäod. Mõned on isegi maininud, et nad on kosmoses norskama hakanud!
