Vesinik, kõige kergem gaas, on universumis kõige levinum element. Hapniku juuresolekul on see äärmiselt kergesti süttiv. Euroopa Ariane 5 kanderakettides kasutatav vesinik on suurepärane raketikütus, kuid seda on väga raske ladustada. Seda tuleb hoida kahekordse seinaga mahutites väga madalal temperatuuril ning seejärel suunata raketimootoritesse tihedalt suletud torude kaudu.
Austria ettevõtte hiljutised edusammud viitavad sellele, et vesinikust võib saada ka tulevase maanteetranspordi eelistatud kütus, mis lahendaks puhta autode loomise probleemi. Koostöös Saksa autotootja BMW-ga on see ettevõte kohandanud raketitehnoloogiat, et arendada välja vesinikuhoidlad, mis on piisavalt väikesed, et mahutada need sedaani pagasiruumi. Selle tulemusena sündis 2007. aastal seeriatoodangusse jõudnud auto BMW Hydrogen 7, mis saab kütusena kasutada nii vesinikku kui ka bensiini. Sisuliselt on auto ainus heitgaas ohutu veeaur!
Üks suurimaid väljakutseid oli kütusepaagi projekteerimine. Vedelal kujul hoidmiseks tuleb vesinikku säilitada temperatuuril –253 °C. Pideva jahutamise asemel hoiavad BMW Hydrogen 7 autod 114 liitrit vedelat vesinikku hästi isoleeritud paakides. Paakide isolatsioon, mis vastab 17 m paksusele polüstüreenkihile, suudab vesinikku külmana hoida peaaegu kaks nädalat.
Enne kui vesinikkütusega autod muutuvad igapäevaseks, tuleb veel mõned probleemid lahendada. Üks neist on tanklate puudus. Teine probleem on vedela vesiniku kadu, kui see soojeneb ja aurustub aeglaselt gaasiks. Näiteks juhul, kui juht jätab auto lennujaama kaheks nädalaks, leiab ta tagasi tulles tühja kütusepaagi. Siiski on selgeid märke sellest, et vesinikul töötavad keskkonnasõbralikud autod on saastevaba autoliikluse tulevik.
