Euroopa ootab kindlalt maailma esimese mittesõjalise satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõttu, nüüd, kui esimesed neli Galileo satelliiti läbisid katsed suurepäraste tulemustega.
Galileo nelik lasti orbiidile aastatel 2011 ja 2012, et tõestada, et see keerukas süsteem toimib nii, nagu lubatud. Nelja satelliidi orbiidile viimise põhjuseks oli asjaolu, et see on minimaalne satelliitide arv, mis on vajalik Maa peal asukohtade täpseks määramiseks. Sellest ajast alates on süsteem läbinud katsetuste perioodi, et tõestada, et süsteem toimib plaanipäraselt.
12. märtsil 2013 tegid satelliidid oma esimese ajaloolise maapinnal asuva asukoha täpse määramise. Järgnevate kuude jooksul saadeti kogu Galileo-süsteemi põhjaliku kontrollimise käigus veel palju navigatsioonisõnumeid.
Kõik see raske töö on tõestanud, et Galileo toimib väga hästi. Vaid nelja satelliidiga on süsteem suutnud määrata asukoha horisontaalselt 8 meetri ja vertikaalselt 9 meetri täpsusega. Süsteemi keskmine ajamääramise täpsus on 10 miljardiksekundit ning enamik hädaabikõnesid on suudetud kiiresti lokaliseerida 2 km täpsusega. Need tulemused paranevad veelgi, kui kogu Galileo süsteem tööle hakkab.
Euroopa ootab nüüd põnevusega ülejäänud satelliitide orbiidile viimist ja uute maapealsete jaamade paigaldamist. 2014. aasta jooksul on kavas lisada olemasolevatele neljale satelliidile veel kuus, nii et Galileo teenused saaksid alata juba aasta lõpuks!
