Maa ei sarnane ühegi teise planeediga, mida me seni oleme vaadelnud. See on ainus meile teadaolev planeet, millel on suured pinnaveealad ja atmosfääris palju hapnikku. Samuti on see ainus teadaolev planeet, kus leidub elu. See teebki selle väga eriliseks.
Kosmoselaevalt või Kuult vaadates paistab Maa sinise planeedina – oaasina kosmoses. Seda seetõttu, et umbes seitse kümnendikku selle pinnast on kaetud ookeanidega. Kui Päike vee soojendab, muutub see gaasiks (mida nimetatakse veeauruks). Kui see gaas jahtub, muutub see tagasi veetilkadeks, moodustades pilved ja vihma.
See veeringlus on võimalik tänu sellele, et Maa asub Päikesest 150 miljoni km kaugusel, Päikesesüsteemi nn ‘Goldilocksi’ tsoonis. Päikesest kolmandana asuvana planeedina ei ole Maa ookeanide olemasoluks ei liiga kuum ega liiga külm. Ka temperatuur on eluks just õige. Ja nii on see püsinud juba miljardeid aastaid.
