Tavaliselt kestab viibimine Rahvusvahelisel Kosmosejaamal (ISS) umbes kuus kuud. Kuidas aga meeskonnaliikmed seal üleval oma aega veedavad? Suure osa nende igapäevasest tegevusest moodustab selliste katsete läbiviimine, millel võiksid olla praktilised rakendused Maal.
ISS on suurim ja kõige kaasaegsem töökoda, mis kunagi kosmosesse on saadetud. Spetsiaalselt varustatud moodulite, nagu näiteks ESA Columbuse labor, abil saavad teadlased uurida mitmesuguseid teemasid väga erilises keskkonnas, kus valitseb kaalutus. Maal mõjutab gravitatsioon tugevalt kõike, mida me teeme, kuid gravitatsiooni mõju kadumisel juhtub mõningaid väga kummalisi asju.
Oleme harjunud nägema küünlaleeki, millel on kooniline kuju. Terav leek tekib siis, kui kuumad gaasid tõusevad üles, sest need on kergemad kui neid ümbritsev jahe õhk. See jahe õhk imetakse küünla süüte alusesse ja varustab leeki hapnikuga, et küünlavaha põleks edasi. Kuid kaaluta olekus ei ole kuum gaas jahedast õhust kergem, mistõttu see ei tõuse üles. Selle tulemuseks on väike, peaaegu nähtamatu, ümmargune leek. Tegelik põlemine toimub ainult leegi pinnal, kus küünlavahast pärit kütus saab seguneda välisõhus oleva hapnikuga.
Teadlased saavad palju teada, uurides, kuidas asjad kaaluta olekus põlevad. Neid teadmisi saab seejärel kasutada näiteks selliste auto- või lennukimootorite konstrueerimiseks, mis tarbivad vähem kütust ja tekitavad vähem saastet.
Teine huvitav uurimisvaldkond on vedelike segamine. Paljud igapäevaselt kasutatavad metallid on sulamid – kahe või enama metalli segud. Sulameid valmistatakse metallide sulatamise teel, nii et need segunevad omavahel. Maal mõjutab gravitatsioon tugevalt seda, kuidas erinevad vedelad metallid ühinevad, kuid kosmoses on segamine palju lihtsam. Katsed kaaluta olekus annavad meile selle protsessi kohta palju teavet, mis võimaldab Maal valmistada paremaid sulameid.
