Täna 30 aastat tagasi, 28. novembril 1983, saadeti kosmosesse kosmosesüstiku „Columbia” pardal esimene Euroopas ehitatud Spacelab. Selle missiooni raames lendas ka ESA esimene astronaut Ulf Merbold, mis tähistas ESA sisenemist inimeste kosmoselendude valdkonda.
Spacelab-1 pardal viibinud kuus astronauti töötasid kahes meeskonnas 12-tunnistes vahetustes, mis võimaldas tegevust pidevalt jätkata. Nad viisid läbi üle 70 katse päikesefüüsika, kosmoseplasmafüüsika, astronoomia, Maa seire, materjaliteaduse, tehnoloogia ja eluteaduste valdkonnas.
Pärast seda, kui Columbia oli veidi üle 10 päeva jooksul ümber Maa tiirutanud 166 korda, maandus ta 8. detsembril tagasi Maale.
Aastatel 1983–1998 lendasid Spacelabi moodulid kosmosesüstikuga 22 korda ja viibisid orbiidil kokku 244 päeva! Katsete käigus uuriti paljudes teadusvaldkondades kaaluta oleku võimalusi, mis viisid kosmosetööstuse metallide loomiseni, mida kasutatakse masstootmises valmistatavates nutitelefonides, ning avastati kosmoseteaduse valdkondi, mis pakuvad lootust krooniliste lihashaiguste ravis.
Euroopa labor „Columbus“ rahvusvahelisel kosmosejaamal (ISS) on arenenud välja Spacelabist. Spacelabi sisemuses kasutati standardiseeritud teadusraame, mis aitasid kaasa selle edule ja võeti kasutusele kõigis kosmosejaama laborimoodulites.
Nii nagu Spacelabi juhtisid rahvusvahelised astronautide meeskonnad, nii toimivad ka tänapäeva Euroopa eksperimendid ja laborid kosmosjaamas. Nende tööd ja teadustegevust tagab kosmosjaama alaline meeskond, kuhu kuuluvad nüüd ka Euroopa astronaudid.
