Maa on ainus meile teadaolev koht, kus elu on võimalik. Mis teeb selle nii eriliseks? Üks oluline tegur on vedela vee olemasolu. Elu Maal näib olevat alguse saanud veekogudes või meredes. Ükski elusolend meie planeedil ei suuda ilma veeta ellu jääda.
Maa on meie Päikesesüsteemis ainus koht, mille pinnal asuvad suured ookeanid. Seda seetõttu, et see asub nn ‘Goldilocksi’ tsoonis.
Veenus asub Päikesest liiga lähedal ja on liiga kuum. Marss asub liiga kaugel ja on liiga külm. Maa asub just õigel kaugusel ja on just õige temperatuuriga.
Kas teiste tähtede ümber võiksid tiirleda ‘Maad’? Kuidas me neid ära tunneksime? Esmalt tuleks mõõta, kui kuum või külm planeet on. Samuti peaks olema tõendeid selle kohta, et seal on rohkesti vett.
Siis peame otsima selliseid gaase nagu hapnik ja metaan. Need gaasid eralduvad õhku elusolendite poolt.
Tulevased missioonid hakkavad neid ‘biomarkereid’ otsima tuhandetes tähe-planeedi süsteemides. Kuigi need ei suuda hapnikku otseselt tuvastada, ‘näevad’ nad osooni, mis on hapniku üks vorm. Samuti tuvastavad need süsinikdioksiidi, vee ja teatud juhtudel metaani.
