Esimene inimene, kes projekteeris raketi, mis kasutas püssirohu asemel vedelat kütust, oli vene kooliõpetaja Konstantin Tsiolkovski. Enne vedelkütusel töötava raketi esimest lendu möödus üle 20 aasta. 16. märtsil 1926 tõusis ameeriklase Robert Goddardi ehitatud väike rakett 2,5 sekundit kestnud lennu jooksul 12,4 meetri kõrgusele.
Järgnevatel aastatel võttis Saksamaa raketiarenduses juhtpositsiooni. Selle tulemusena valmis V-2 – rakett, mida kasutati Teise maailmasõja lõpus selliste linnade nagu London ründamiseks.
1945. aastal asusid paljud Saksa raketiteadlased tööle Ameerikas või Nõukogude Liidus. Nad aitasid ehitada suuremaid ja võimsamaid rakette, mida võis kasutada ka kosmoseuuringuteks.
Sputnik 1, maailma esimene satelliit, lasti õhku Nõukogude Liidu raketiga 4. oktoobril 1957. 10 aasta jooksul ehitasid Ameerika Ühendriigid saksa teadlase Wernher von Brauni juhtimisel Saturn 5-raketi, mis suutis viia kolm meest Kuule.
Alates 1979. aastast on Euroopa välja töötanud terve rea Ariane-kanderakette, mis kuuluvad maailma võimsaimate ja usaldusväärsimate hulka.
