Rohkem kui 50 aastat pärast kosmoseajastu algust on vaid kaks riiki suutnud kosmoselaeva pehmelt Kuule maandada – USA ja Venemaa. See olukord muutub aga peagi, kuna Euroopa ja mitmed teised kosmoseriigid püüavad selle eksklusiivse klubiga liituda.
ESA töötab esimese missiooni väljatöötamise kallal, mille eesmärk on külastada Kuu lõunapoolust ümbritsevaid suurejoonelisi mägimaastikke. Kavas on ehitada kosmoselaev, mis suudab maanduda täpse täpsusega mägisel ja kraatritega kaetud maastikul. Et ohutult pinnale jõuda, peab maandumismoodul suutma orbiidilt laskuda mäetippu või kraatri servale. Samuti peab see suutma kõrvale põigata rändrahnudest ja järskudest nõlvadest, enne kui see sujuvalt Kuu tolmu peale maandub.
Kuu on eelistatud sihtmärk inimeste poolt läbiviidavate uurimismissioonide jaoks, mida on kirjeldatud 14 maailma kosmoseagentuuri koostatud ‘Globaalses uurimisstrateegias’. Kuu pooluseid peetakse võtmeks tulevikus toimuvale inimeste poolt läbiviidavale Kuu uurimisele. Mõned kohad kraatrite servadel on peaaegu pidevalt päikesevalguses, millest on võimalik toota elektrit. Lähedal asuvate varjuliste kraatrite põhjas leiduvat jääd võib kasutada hapniku ja vee tootmiseks.
16. septembril 2010 allkirjastasid ESA ja Saksamaa ettevõte EADS-Astrium lepingu põhjalike projekteerimisuuringute läbiviimiseks. Järgmise 18 kuu jooksul arendatakse välja ja katsetatakse esmakordselt mõned Kuu maandumismooduli võtmetähtsusega tehnoloogiad. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab Euroopa luureaparaat 2018. aastal ohutult Kuu lõunapoolusele.
