ESA kosmosesond „Mars Express“ on saatnud tagasi muljetavaldavaid pilte ja muid andmeid alates sellest, kui see jõudis Punasele Planeedile 2003. aasta detsembris. Kuigi Marsi on selle peamine sihtmärk, viib kosmosesondi polaarne orbiit seda mõnikord lähedale Phobosele, mis on planeedi kahe kuu seast suurem. Viimase lähenemiste seeria jooksul, mis toimub 16. veebruarist 26. märtsini, seab „Mars Express“ 3. märtsil uue rekordi, lennates vaid 50 km kaugusele selle pinnast. Nende lähenemiste käigus kogutud andmed võivad aidata lahendada mõningaid selle intrigeeriva väikese kaaslase ümbritsevaid mõistatusi.
Mars Expressi ja teiste kosmosesõidukite poolt saadetud pildid näitavad, et Phobos on räsitud, kartulikujuline kivi, mille läbimõõt on alla 28 km. See liigub peaaegu ringikujulisel ekvatoriaalsel orbiidil, umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast. Et vältida kokkupõrget Marsiga, peab see oma orbiidil liikuma väga kiiresti. Iga tiir kestab 7 tundi ja 39 minutit, nii et planeedil seisev inimene näeks Phobost kolm korda päevas taevas läänest itta liikumas.
Enamik teadlasi usub, et see väike kosmosekivi on asteroid, mis rändas liiga lähedale Marsile ja jäi selle gravitatsiooni mõjuvälja. Siiski on väga raske selgitada, kuidas Phobos jõudis oma praegusele orbiidile. Enamik gravitatsiooni mõjuvälja jäänud kuusid liiguvad väga elliptilistel (munakujulistel) orbiitidel, mis asuvad oma planeedist kaugel. „Mars Express“ võib aidata seda mõistatust lahendada. Uurides, kuidas Phobose gravitatsioon mõjutab kosmoselaeva ja muudab selle orbiiti, saavad teadlased rohkem teada kuu sisemuse kohta. Varasemad andmed on viidanud sellele, et Phobos võib olla poorne kivikuhja, milles on palju tühje kohti.
