Euroopa uusima ilmasatelliidi orbiidile saatmiseni on jäänud vaid mõned kuud. Kaks Meteosat Second Generation (MSG) satelliiti on juba orbiidil, kuid nende pakutavad teenused on nii olulised, et kolmas satelliit on peaaegu valmis. Missiooni juhtijaid koolitatakse juba uue ilmasatelliidi juhtimiseks.
2-tonnine MSG-3 on kolmas neljast Euroopa satelliidist, mis on mõeldud muutuvate ilmastikutingimuste jälgimiseks Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas. Selle seeria esimene satelliit, MSG-1 – mis sai tegevuse alustamisel nimeks Meteosat-8 – lasti orbiidile 2002. aastal. MSG-2 (Meteosat-9) järgnes kolm aastat hiljem. MSG-satelliidid on järg 1977. aastal Meteosat-1-ga alanud äärmiselt edukale meteoroloogiliste satelliitide seeriale.
Geostatsionaarselt orbiidilt, 35 800 km kõrguselt ekvaatori kohal, saadavad pöörlevad, silindrikujulised Meteosat-satelliidid iga 15 minuti järel tagasi üksikasjalikke pilte. Need on pildid, mida me näeme ilmateadetes televisioonis ja veebisaitidel. Nende taevaste silmade andmed annavad eelnevaid hoiatusi tormide, lumetormide või üleujutuste kohta, aidates päästa elusid ja säästa suuri summasid.
Lisaks sellele, et MSG-satelliidid edastavad pilte paljudes erinevates nähtava ja infrapunavalguse lainepikkustes, on neil pardal seade, mis võimaldab teadlastel kindlaks teha, kas Maa jaheneb või soojeneb. Kolmandat kasulikku koormat kasutatakse otsingu- ja päästeteenistuste jaoks, edastades lennukite ja laevade hädasignaale.
MSG-satelliite valmistab Prantsusmaal Cannes’is ettevõte Thales Alenia Space. ESA juhib nende arendamist ja vastutab nende esialgse orbiidil toimimise eest. Umbes 10 päeva pärast orbiidile viimist antakse MSG-3 juhtimine üle EUMETSAT-ile – Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile –, mille peakorter asub Saksamaal Darmstadtis.
