Maa on nn ‘Goldilocksi’ planeet. Siin ei ole ei liiga kuum ega liiga külm. Seetõttu on meie maailm ainus meile teadaolev koht, kus vesi võib esineda gaasi, vedeliku või tahke aine (jää) kujul.
Talvel kohtame jääd tavaliselt, kuid poolustel ja kõrgete mägede tippudes leidub jääd aastaringselt.
Suurimad maismaal asuvad jääkilbid katavad Antarktikat ja Gröönimaad. Ka Arktikas on tohutu jääala, kuid see on üsna õhuke ja ujub ookeanil. Jääkatteid ja mägijääliustikke suureneb või kahaneb sageli. Tänapäeval arvavad paljud teadlased, et globaalne soojenemine põhjustab jää sulamist ja merepinna tõusu, suurendades sellega üleujutuste ohtu.
Pika aja jooksul annavad selliste satelliitide nagu ESA satelliidid ERS ja Envisat andmed meile teavet selle kohta, mis toimub.
Kosmosest tehtud pildid näitavad jääkilpide lagunemist ja jäämägede liikumist. Samuti võimaldavad need tuvastada muutusi ookeani temperatuuris ja värvuses. Radarseadmed näitavad muutusi jää paksuses ja ülemaailmses merepinna tasemes. Lisaks aitavad need laevadel talvel jääkilpide vahel ohutult navigeerida.
