Tulekahjud võivad laastada nii linnu kui ka maapiirkondi. Metsatulekahjud võivad põleda kuni 800 °C juures ja levida kiirusega kuni 100 meetrit minutis, hävitades kiiresti kogu piirkonna.
2003. aastal hävitasid tulekahjud Lõuna-Euroopas üle poole miljoni hektari metsa, põhjustades mitme miljardi euro suuruse kahju. 2010. aastal tabas Venemaa pealinna Moskva ümbrust kuumalaine, mille käigus tõusid temperatuurid kuni 40 °C-ni. Selle tagajärjel puhkesid piirkonnas viimase 15 aasta kõige rängemad metsatulekahjud. Sellised hädaolukorrad võivad veelgi süveneda ja muutuda sagedasemaks, kui globaalne soojenemine muudab suved kuivemaks ja kuumemaks.
ESA Maa vaatlemise satelliite saab mitmel viisil kasutada, et võidelda tulekahjude ohu vastu kogu maailmas.
Need suudavad jäädvustada põlevad alad ja tuvastada põlenud ala piires peamised kuumkohad. Samuti suudavad need tuvastada tulekahjude tekitatud kasvuhoonegaase ja suitsupilvi.
Kui tulekahjusid kaardistatakse vähemalt kaks korda päevas, on võimalik jälgida, kuidas need arenevad. Samuti on võimalik hinnata tekitatud kahju ulatust.
Ilmasatelliitide ja Maa-vaatlussatelliitide andmeid saab kombineerida, et koostada igapäevaseid kaarte. Need võimaldavad tuletõrjujatel keskenduda kõige suuremas ohus olevatele piirkondadele.
Mitme aasta jooksul tehtud satelliidipildid hõlbustavad tulevaste tulekahjude ennustamist ja nendeks valmistumist.
