Päike on täht. Nagu enamik tähti, on ka Päike väga kuum gaasipall, mis kiirgab tohutuid koguseid valgust, soojust ja muud kiirgust. See kiirgus tekib tuumas toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. See on nagu miljonid vesinikpommid, mis plahvatavad iga sekundi järel.
Tähti on palju erinevaid liike. Punased tähed on kõige jahedamad, nende pinnatemperatuur on umbes 2500 kraadi Celsiuse järgi. Sinivalged tähed on kõige kuumemad, nende temperatuur ulatub kuni
40 000 kraadi. Päikesega sarnased kollased tähed asuvad nende vahel, nende pinnatemperatuur on umbes 5500 kraadi.
Tähed on erineva suurusega. Päike on keskmise suurusega. Ta põletab oma vesinikukütust üsna aeglaselt, mistõttu suudab ta särada 10 miljardit aastat. Mõned tähed on Päikesest palju suuremad ja kuumemad. Punane hiidtäht Antares on 800 korda laiem kui Päike. Kui see asuks meie Päikesesüsteemi keskel, neelaks see endasse kõik sisemised planeedid, sealhulgas Maa. Nagu suure kütusekuluga autod, kulutavad need hiidtähed kogu oma vesiniku- ja heeliumikütuse väga kiiresti ära. Umbes 500 miljoni aasta pärast surevad nad supernoova plahvatuses.
Kõige jahedamad ja aeglasemalt põlevad tähed on punased kääbused. Need võivad püsida üle 10 triljoni (10 000 miljardi) aasta. Veel jahedamad ja väiksemad on pruunid kääbused. Need on ‘ebaõnnestunud tähed’. Nad on nii jahedad – mõnikord on nende pinnatemperatuur vaid mõnisada kraadi –, et nende tuumareaktorid ei hakka kunagi põlema.
