Juba teist korda aasta jooksul on Islandi vulkaanipurskamine põhjustanud kaose suures osas Euroopas. Probleemi on põhjustanud tuhapilved, mis on paiskunud õhku mitme kilomeetri kõrgusele. Vulkaanide lähedal elavate islandlaste jaoks on elu muutunud drastiliselt. Pruun tuhakiht katab maju, teid ja põlde. Samas on hiiglaslikud pilved liikunud tuhandeid kilomeetreid üle Euroopa, sundides paljusid lennukeid maale jääma.
Esimene purskamine algas 2010. aasta märtsis, kui Eyjafjallajökulli vulkaan hakkas paiskama auru- ja tuhapilvi. Järgnevate kuude jooksul tühistati tuhandeid lende, kuna pisikesed osakesed levisid üle kogu Euroopa. Pärast purskamise lõppemist normaliseerus lennuliiklus. Siis, 21. mail 2011, hakkas Grímsvötni vulkaan paiskama tuhka kõrgele atmosfääri. Õnneks vaibus see purskamine üsna kiiresti, kuigi see oli eelmisest suurem. Mai lõpuks oli lennuliiklus taastunud.
Selliste vulkaanipurskete ajal on lennuettevõtjate ja valitsuste üks peamisi probleeme reisijate ohutuse tagamine. Kui lennuk lendab vulkaanilise pilve läbi, satuvad tuhaosakesed reaktiivmootoritesse ja võivad põhjustada mootori rikke. Tuhk võib ka lennuki väliskülge tõsiselt kahjustada. Seetõttu on hädavajalik leida viis, kuidas jälgida pilve liikumist ja määrata kindlaks selle paksus.
Õnneks suudavad Maa orbiidil tiirlevad satelliidid, nagu ESA satelliit Envisat, tuhapilvi pildistada. Samuti suudavad nad tuvastada gaase, nagu vääveldioksiid, mis on paisatud kõrgele atmosfääri ja jõuavad sageli regulaarlendude lennukõrgusteni. Andmed saadetakse vulkaanilise tuha nõuandekeskustesse, mis hindavad võimalikku ohtu lennundusele ja edastavad hoiatusi.
