Enamik asteroide on nii väikesed ja asuvad nii kaugel, et me näeme neid vaid pisikeste valguspunktidena. Neid avastatakse selle järgi, kuidas nad liiguvad öötaeva ‘püsitähtede’ ees. Suurte teleskoopide abil uurime nende peegeldatavat valgust ja saame neist rohkem teada.
Siiski ei suuda isegi Hubble’i kosmoseteleskoop nende kohta palju avaldada. Üks huvitavamaid asteroide on metallirikas Vesta. Hubble’i piltidel on näha üsna ümmargune taevakeha, millel on suur kokkupõrkekraater.
Mõningaid Maa lähedal liikuvaid asteroide on uuritud radari abil. Radari kajad võetakse vastu suurte raadioteleskoopidega ning nende abil selgitatakse välja asteroidide kuju ja suurus.
Mõnda asteroidi on kosmoselaevade abil põhjalikumalt uuritud. Piltidel on näha objekte, millel on palju kraatreid, mis näitab, et neid on miljardite aastate jooksul tabanud arvukad kokkupõrked. Aastal 2000 sai NEAR Shoemaker esimeseks kosmoselaevaks, mis jõudis asteroidi orbiidile. Kosmoselaev lõpetas oma tegevuse ajaloolise maandumisega Erosel, mis on üks suurimaid Maa-lähedasi asteroide.
ESA kosmoselaev „Rosetta“ on teel komeedi poole lennanud mööda ka kahest peavöö asteroidi – Steinsist ja Lutetia’st. Läbimõõduga umbes 130 km oli Lutetia suurim asteroid, mida kosmoselaev seni on külastanud. ESA uurib ka võimalusi, kuidas suunata Maale suunduvat asteroidi kõrvale oma kursilt.
