ESA on jälginud Maad kosmosest alates oma esimese Meteosat-ilmasatelliidi orbiidile saatmisest 1977. aastal. Alates sellest edukast esimesest missioonist on terve rida Meteosat-satelliite ning ERS-1, ERS-2 ja Envisat andnud meile tohutuid andmehulki Maa, selle kliima ja muutuva keskkonna kohta.
On väga oluline, et jätkaksime oma planeedi uurimist, kui tahame mõista Maa süsteemi ja selle protsesse, et saaksime ennustada kliimamuutuste võimalikke tagajärgi. Satelliidid aitavad meil neid teadmisi omandada:
-
GOCE: ESA gravitatsioonimissioon
GOCE on kogunud Maa gravitatsiooni kohta üksikasjalikumat teavet kui kunagi varem. Neid andmeid kasutatakse ookeanivoolude, muutuva merepinna taseme, maismaa pinna kõrguse ja mäetippude sügavuse uurimiseks.
-
SMOS: ESA veemissioon
SMOS jälgib pinnase niiskust ja ookeani soolsust ning aitab meil mõista Maa pinna ja atmosfääri vahel toimuvaid protsesse ning täiustada meie ilmastiku- ja kliimamudeleid.
-
CryoSat: ESA jäämissioon
CryoSat jälgib ookeanides ujuvate jääkihtide ning Gröönimaad ja Antarktikat katvate hiiglaslike jääkilpide paksuse väga väikeseid muutusi. Need mõõtmised aitavad meil paremini mõista jää ja kliima vahelist seost.
-
Swarm: ESA magnetvälja uurimismissioon
Sel aastal käivitatav Swarm on kolmest satelliidist koosnev satelliidikogum, mis mõõdab täpselt magnetilisi signaale, mis pärinevad Maa tuumast, mantlist, maakoorest, ookeanidest ja meie kohal kõrgel magnetosfääris.
-
ADM-Aeolus: ESA tuuleuuringute missioon
2015. aastal orbiidile saadetav ADM-Aeolus hakkab jälgima ülemaailmseid tuuli ja annab meile ilmateadete täiustamiseks hädavajalikku teavet.
-
EarthCARE: ESA pilvede ja aerosoolide uurimismissioon
2015. aastal käivitatav Euroopa-Jaapani EarthCARE-missioon aitab meil paremini mõista Maa kiirgusalast tasakaalu kliima- ja ilmaprognoosimudelites.
-
Sentinel-missioonid
Praegu arendatakse uut satelliitide perekonda nimega Sentinels. Need „taeva silmad“ saadavad tagasi tohutuid andmehulki Maa pinna ja atmosfääri kohta. Seda teavet kasutab Euroopa keskkonna ja julgeoleku ülemaailmne seireprogramm (Copernicus).
-
Meteosat
Meteosat-satelliidid on Euroopa ilmasatelliidid. Need uurivad nii päeval kui öösel pilvi, maismaad, ookeane, lund ja jääd, uurivad kliimat ning koguvad andmeid, mis aitavad ilmateadlastel ohtlikke ilmastikutingimusi ära tunda ja ennustada.
-
MetOp
MetOp-kosmoselaev uurib peaaegu kogu planeeti kaks korda päevas. Tänu oma üheteistkümnele mõõteseadmele edastab see väga üksikasjalikke ja täpseid andmeid pilvede, temperatuuri, niiskuse, osooni, ookeani pinnatuulte ja muu kasuliku meteoroloogilise teabe kohta.
