Kõigi aegade võimsaim tähekaardistaja lastakse 19. detsembril õhku Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas. Sojuz-rakett viib 2-tonnise kosmoseobservatooriumi, mida tuntakse nimega Gaia, 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maast. Sealt hakkab see järgmise viie aasta jooksul läbi viima meie Linnutee galaktikas asuvate umbes miljardi tähe loendust.
Gaia edastab kõige täpsemad andmed, mida kunagi on saadud nende tähtede asukoha, liikumise ja heleduse kohta. Iga valitud tähte vaadeldakse viieaastase missiooni jooksul umbes 70 korda. See teeb keskmiselt 40 miljonit vaatlust päevas! Heledamate objektide (mis on siiski 4000 korda nõrgemad kui palja silmaga nähtavad) asukohad kaardistatakse täpsusega, mis on võrreldav inimjuukse läbimõõdu mõõtmisega 1000 km kauguselt.
Selle märkimisväärse täpsuse saavutamiseks on Gaial ülitundlik “silm” – suurim digitaalkamera, mis kunagi kosmosesse on saadetud. See võimaldab Gaial avastada objekte, mis on miljon korda nõrgemad, kui meie silmad suudavad näha. Lisaks on satelliidil kaks optilist teleskoopi ja kolm teaduslikku instrumenti, samuti 10 meetri laiune “seelik”, mis toimib päikesekilbina ja toodab päikeseenergiat.
Gaia peamine ülesanne on luua galaktika 3D-kaart. Samuti loodetakse, et see avastab meie Päikesesüsteemis sadu tuhandeid asteroide ja komeete; kümneid tuhandeid ‘ebaõnnestunud’ tähti, mida nimetatakse pruunkääbusteks; 20 000 plahvatavat tähte, mida nimetatakse supernoovadeks; ning sadu tuhandeid aktiivseid galaktikaid, mida nimetatakse kvasaarideks.
Gaia avastab ka vähemalt 7 000 kaugete tähtede ümber tiirlevat planeeti. Selleks tuvastab ta tähe asukoha pisikesi nihkeid, mis tekivad, kui lähedal asuv planeet avaldab tähele tõmbejõudu. Missiooni lõpuks on Gaia edastanud 1 petabaiti (1 miljon gigabaiti) andmeid, mis mahutaks 200 000 DVD-d.
