Kui inimesed lõpuks Marsile reisima hakkavad, ootab neid ees erakordne teekond. Teadlased on analüüsinud 2010.–2011. aastal toimunud simuleeritud Mars500-missiooni käiku, mis on andnud neile palju parema ülevaate vaimsetest ja füüsilistest probleemidest, mis võivad Marsi-missiooni käigus esile kerkida.
Kuue ‘marsonauti’ koosnev meeskond oli 520 päeva jooksul lukustatud simuleeritud kosmoselaeva sisse Moskva lähedal Venemaal. See tähendab, et nad olid lukustatud peaaegu poolteist aastat! Just nii palju aega kulub Marsile ja tagasi lendamiseks, millele lisandub veel 30 päeva planeedi pinna uurimiseks. Oma ‘missiooni’ ajal elas meeskond isolatsioonis, ilma värske toidu, päikesevalguse ja värske õhuta. Uuring näitas, et iga detail tuleb hoolikalt läbi mõelda, sealhulgas toitumine ja uni.
Kuna vabatahtlikud ei näinud taevas päikest, pidid nad leidma muid viise oma uneharjumuste reguleerimiseks, näiteks vaadates kella või laskma end teistel meeskonnaliikmetel üles äratada. Probleeme tekkisid seetõttu, et meeskonnaliikmed magasid erinevatel aegadel.
ESA teadlased jätkavad uurimistööd, et leida lahendus hea une tagamiseks. ESA astronaut Luca Parmitano mõõdab sel aastal oma kuuekuulise viibimise ajal Rahvusvahelises Kosmosejaamas unega seotud hormoone. Samuti uuritakse Antarktikas asuvas Concordia baasis elavate inimeste unemustreid pika ja pimeda polaar talve ajal.
Marsile suunatud simulatsioonimissiooni muud üllatavad tulemused näitavad, et meie keha ei imendu ega erita soola pidevalt. Tundub, et meie neerud töötlevad soola nädalase tsükli järgi, töötades mõnel päeval soola väljutamisel intensiivsemalt kui teistel. Need avastused ei too kasu mitte ainult kosmoses viibivatele astronautidele, vaid ka kõigile Maa elanikele, kes töötavad ebaregulaarsete tööaegadega, kellel on unehäired või kes kannatavad soolaga seotud kõrge vererõhu all.
