Iidsed inimesed kartsid komeete – öeldi, et need toovad kaasa ebaõnne või ennustavad katastroofi. Nüüd teame, et komeedid on väikesed jäämaailmad, mis on jäänud üle planeetide tekkimisest. Arvatakse, et Päikesesüsteemi äärealal, Pluto orbiidist kaugemal, asub miljardeid komeete.
Enamik komeete on nii väikesed ja asuvad nii kaugel, et me ei näe neid isegi suurimate teleskoopidega. Kuid me näeme neid siis, kui nad liiguvad Päikese poole ja neile tekivad gaasi- ja tolmusabad. (Sõna ‘komeet’ tähendab „karvane täht”.)
Päikese soojuse mõjul muutuvad jääd gaasiks, mis voolab miljonite kilomeetrite kaugusele kosmosesse. Hoolimata nende pikkusest ei ole neis sisalduvad tolmuosakesed suuremad kui liivaterad.
Mõned komeedid tiirlevad Päikese ümber vaid mõne aastaga. Mõnedel – nagu näiteks Halley komeedil – kulub selleks palju kauem aega. Teised ilmuvad vaid korra ja neid ei näe enam kunagi. ESA kosmosesondi SOHO abil on avastatud tuhandeid väikeseid komeete, mis lendavad Päikesele väga lähedale. Paljud neist põrkuvad Päikesega kokku või rebenevad Päikese tugeva gravitatsiooni mõjul tükkideks.
2014. aastal teeb Euroopa kosmosesond „Rosetta“ ajalugu, minnes komeedi orbiidile ja laskmata selle pinnale maandumismooduli.
