Maailma lõpus ähvardab tohutu pudelikujuline jäämägi hävitada kõik, mis tema teele jääb. Ja ESA kosmosesond Envisat on jälginud iga selle liigutust.
Igal suvel murduvad Antarktika külmast lõunapooluselt lahti suured ujuvad jääplokid. 2000. aasta märtsis juhtus aga midagi erakordset, kui Ross’i jäämassiivist murdus lahti Jamaika suurusega jääplokk.
Järgnevatel aastatel lagunes maailma suurim teadaolev jäämägi paljudeks tükkideks. Suurim tükk, mida tuntakse nimetusega B-15A, jõudis lõpuks McMurdo väinasse, kus see takistas ookeanivoolusid ja põhjustas merejää kogunemist.
See tekitas probleeme varustuslaevadele, kes püüdsid jõuda teadusbaasidesse. Samuti tähendas see, et lisandunud merejää lõikas pingviinid ära nende tavapärastest toitumispaikadest.
Viimastel nädalatel on B-15A järjekindlalt liikunud mere poole ulatuva pika jääkeele suunas. Jaanuari alguseks oli vahemaa kahanenud alla 4 km.
Teadlased ootasid hiiglaste kokkupõrget, kui B-15A põrkas kokku ujuvaga Drygalski jääkeelega. Selle asemel näis, et jäämägi peatus kohapeal ja isegi pööras veidi tagasi.
Tundub, et B-15A võib olla madalas meres põhja kinni jäänud. Kas tuule, loodete ja põhja sulamise mõju võimaldab sellel lõpuks vabalt ujuma hakata?
Mis ka ei juhtuks, Envisati radar ‘näeb’ läbi Antarktika pilvede, pakkudes teadlastele parimaid vaatamiskohti.
