Uraan on Päikesest seitsmes planeet. Selle avastas William Herschel 1781. aastal.
Uraan asub Päikesest rohkem kui 2 800 miljonit km kaugusel. Sellel kaugusel on selle pilvede ülemiste kihtide temperatuur -214 kraadi C. See liigub üsna aeglaselt ja peab läbima pika tee, mistõttu iga tiir kestab 84 aastat.
Uraan on hiiglaslik planeet, meie Päikesesüsteemi suuruselt kolmas planeet. Selle sisse mahuks 64 Maad. Oma suurusest hoolimata pöörleb see kiiresti. Päev Uraanil kestab vaid 17 tundi ja 14 minutit.
Uraan pöörleb nagu küljele kukkunud vurr. See tähendab, et poolustel on Päike mõnikord otse pea kohal. Mõlemal poolusel kestab suvi ja talv 21 aastat, mis teeb neist planeedi kõige kuumemad ja kõige külmemad kohad!
Kui kosmosesond „Voyager 2” külastas 1986. aastal Uraani, polnud seal peaaegu ühtegi pilve näha. Hubble’i kosmoseteleskoobi hiljutised pildid on aga näidanud mõningaid väga suuri tormisid.
Selle tiheda atmosfääri peamised gaasid on vesinik ja heelium, millele lisandub väike kogus metaani. (Metaan hajutab sinist valgust, mistõttu Uraan paistab sinisena.) Siiski erineb see Jupiterist ja Saturnist märkimisväärselt.
Uraan koosneb peamiselt ‘jääst’ – vee, metaani ja ammoniaagi segust. Selle keskmes võib olla väike kivine tuum. See tähendab, et oma suurusele on see planeet väga kerge.
Uraanil on 27 teadaolevat kuud. Ükski neist ei ole eriti suur. Suurimad kuud on Oberon ja Titania, mõlema läbimõõt on üle 1 500 km.
Uraanil on ka vähemalt tosin tumedat, tolmavat rõngast. Enamik neist on äärmiselt õhukesed. Nende kuju hoiavad paigas lähedal asuvad “karjane”-kuud. Vähemalt üks rõngas on tekkinud meteoriitide kokkupõrke tagajärjel väikese kaaslasega.
