Kas Marsil on elu? Kindlasti ei oota keegi, et sealt leitaks arukaid marslasi, nagu neid näidati filmis ‘Maailmade sõda’. Siiski viitavad ESA Mars Expressi orbitaalaparaadi ja maapealsete observatooriumide tulemused sellele, et punasel planeedil võivad maa all peituda lihtsad eluvormid.
Selle mõistatuse lahenduseks on metaan – gaas, mida Maal kasutatakse toiduvalmistamiseks ja kütmiseks. Suure osa meie atmosfääris leiduvast metaanist eraldavad arenenud eluvormid, näiteks toitu seedivad veised. Siiski on ka teisi viise metaani tekkeks, näiteks vulkaaniline tegevus.
Metaan avastati Marsil 2003. aastal. Kuna see gaas laguneb kergesti, eeldati, et selle püsivusaeg Marsi atmosfääris on umbes 300 aastat. Täpsem analüüs näitas, et metaan oli tegelikult kontsentreerunud kolmes piirkonnas. See näitas, et gaasi vabanes just sel hetkel ning me tuvastasime selle enne, kui see oli jõudnud üle kogu planeedi levida.
Siis pakkus Mars veel ühe üllatuse. Selle asemel, et kaduda 300 aasta jooksul, oli metaan 2006. aasta alguseks peaaegu täielikult kadunud. Midagi eemaldas seda atmosfäärist 600 korda kiiremini kui oodatud. ESA teadlased kahtlustavad, et süüdi võib olla planeedi pind. Kas metaan jääb tolmu sisse kinni või hävitavad seda väga reaktiivsed kemikaalid, nagu vesinikperoksiid. See võib tähendada, et planeedi pind on elule palju vaenulikum kui varem arvatud. Kui see on nii, peavad tulevased uurijad puurima sügavale maa alla, et otsida märke minevikust või praegusest elust.
